20 April 2016

Investimentu Privadu – dalan, la’ós objetivu


Investimentu privadu signifika ema ka kompañia ruma tau sira nia osan iha projetu ho intensaun atu manán lukru iha futuru. Ema barak iha Timor-Leste hanoin katak investimentu privadu xave ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu ekonómiku iha futuru. Sira hein katak Foreign Direct Investment (Investimentu Direta husi Li’ur - FDI), bainhira osan mai husi rai seluk, bele halo lalais liu dezenvolvimentu ekonómiku iha Timor-Leste, atu aumenta empregu no fó benefísiu seluk ba ita nia povu. Infelizmente, buat hirak ne’e sei la akontese automatikamente – maibé tenke halo planu, jestaun no regulasaun ne’ebé ho kuidadu.

Tanba Timor-Leste seidauk atrai investimentu boot barak, Ministériu Estadu, Kordenador ba Asuntu Ekonómiku (MECAE) halo hela revizaun ba Timor-Leste nia Polítika Investimentu Privadu no Lei Investimentu Privadu (atu muda lei ne’ebé estabelese iha 2011), ho razaun seluk katak Timor-Leste tenke tuir matadalan husi ASEAN (ACIA) no ONU (UNCTAD). La’o Hamutuk hakerek ona submisaun ba MECAE kona-ba ezbosu Lei Investimentu Privadu no mós hakerek submisaun ida tan kona-ba rezumu ezbosu Polítika Investimentu Privadu – iha artigu ne’e ami sumaríza ideia balun husi submisaun rua ne’e.

Investimentu privadu la’ós meta ida, maibé dalan ida atu atinje buat ruma, tanba ne’e polítika no lei tenke deskreve oinsá investimentu privadu bele promove dezenvolvimentu umanu iha Timor-Leste – la bele asume de’it katak ida ne’e sei akontese automatikamente. Polítika investimentu mós tenke analiza posibilidade ba impaktu negativu husi investimentu privadu ne’ebé Timor-Leste bele prevene no hasees. Iha nasaun barak seidauk dezenvolvidu, investimentu estranjeiru – liu-liu iha indústria estratíva, plantasaun palma mina (minyak kelapa sawit), no indústria tesi ai (industri penebangan) – estraga komunidade nia moris no meiu ambiente, foti rai husi produsaun ai-han, hamosu korrupsaun no uza lalais rekursu naturais.

La’o Hamutuk sente triste katak ezbosu polítika investimentu mensiona de’it agrikultura ba esportasaun nudár setór ho poténsia ba investimentu, maibé polítika ne’e ignora tipu ai-han barak ne’ebé maioria Timor-Leste nia povu kuda. Ita tenke prioritíza agrikultura orgánika no prosesamentu ai-han atu han iha Timor-Leste laran – nune’e bele hadi’ak produsaun, kampu servisu, rendimentu no nutrisaun. Fábriku (ka indústria prosesamentu) no turizmu mós hanesan setór xave seluk ne’ebé diskute iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, no ita tenke investe iha setór rua ne’e atu diversifíka Timor-Leste nia ekonomia no hamenus dependénsia ba importasaun.

Timor-Leste la presiza adopta ASEAN nia Konkordánsia Komprensívu Investimentu (ACIA) molok ita tama iha ASEAN; tuir lo-loos, ita tenke mantén ita nia abilidade atu negosia esepsaun ka adia ba ASEAN nia regra investimentu no importasaun, hanesan maioria membru ASEAN sira halo nafatin. (Agora ita arrepende tanba bainhira ita asina CMATS iha 2006, bainhira ita nia polítika na’in sira konkorda katak ita simu Australia nia pedidu atu adia diskusaun  kona-ba fronteira maritima ba tinan 50 oin mai – ita bele aprende husi esperiénsia ida ne’e katak importante atu la bele limita ita nia abilidade atu halo negosiasaun). Ida seluk, karik Timor-Leste tuir ACIA nia mandatu no fó ‘tratamentu nasionál’ ba investidór sira husi ASEAN, ita sei obriga investidór Timor-oan sira tenke kompete ho kompañia boot sira husi Singapura, Malaysia ka Indonézia ne’ebé iha rekursu finansas no umanus ne’ebé forte liu, no ida ne’e bele esklui negósiu lokál sira.

MECAE hakarak implementa polítika no lei ne’e molok Setembru agora, maibé ami hanoin ita la presiza la’o lalais hanesan ne’e. Ita tenke finalíza lejizlasaun seluk hanesan reforma fiskal no lei ba rai uluk, tanba lei sira ne’e báziku tebes ba ema nia moris no dezenvolvimentu ekonómiku, inklui investimentu. Ami mós hanoin katak Governu tenke hadi’ak buat barak iha polítika investimentu ne’e, no atu halo ida ne’e tenke halo diskusaun kle’an liu tan ho tempu ne’ebé nato’on duké oráriu ne’ebé iha agora.

La’o Hamutuk mós duvida kona-ba asumsaun balun ne’ebé inklui iha lei no polítika sira ne’e liga ho ideia ‘negósiu livre’ no ‘prinsípiu merkadu’. Maske investimentu privadu mak aspeitu ida ba dezenvolvimentu ekonómiku, “modelu ekonómiku ne’ebé nakloke, bazeia ba prinsípiu merkadu no lidera husi setór privadu” la’ós dalan úniku ka efetivu liu atu hadi’ak liu tan ita nia povu nia moris. Investimentu privadu hanesan dalan ida maibé iha dalan barak – ita nia polítika no lei la bele tuir no repete de’it ideolojia ‘merkadu livre’, no tenke konsidera alternativa viavel hotu ne’ebé bele promove dezenvolvimentu ekonómiku.

Polítika no lei hotu hanoin atu fó prémiu ka favor espesiál atu atrai investidór sira no trata aplikasaun investimentu lalais liu. Maibé, bainhira Governu hadi’ak efisiénsia burokrasia no regra, sidadaun Timor-Leste hotu sei hetan benefísiu, no mós sei aumenta investidór sira nia fiar. Ema hotu-hotu iha direitu atu hetan tratamentu ne’ebé justu no iguál -- se ita fó priviléjiu ba investidór sira tanba sira iha osan, ita sei estraga prinsípiu ne’e no loke odamatan ba korrupsaun.

Ikus liu, ami rekomenda ba polítika na’in sira atu avalia fatór loos ne’ebé prevene ema no kompañia investe sira nia osan iha Timor-Leste. Ita hadi’ak ona buat simplés sira hanesan ko’a taxa negósiu (2008) no simplifika prosesu registrasaun negósiu (2013) maibé seidauk konsege atu atrai investidór sira. Ami fiar katak Timor-Leste tenke rekoñese no hadi’ak obstákulu sira ne’ebé difisil liu: rekursu umanus, títulu rai, implementasaun kontratu tuir lei, no infrastrutura ne’ebé sustentável no bele garante servisu ho kualidade. Karik ita resolve problema hirak ne’e, ita bele hadi’ak liu tan sidadaun hotu nia moris, la’ós de’it atu atrai investimentu. Karik ita la resolve problema sira ne’e, no kria de’it regra espesiál atu evita prosesu ne’ebé aat ka la efisiente, investidór ho vontade aat hakarak esplora ita nia rekursu ka esperiénsia ne’ebé limitadu bele mai, no iha tempu hanesan investidór lejítimu sei lakohi halo komérsiu iha fatin ne’ebé iha pratika korrupsaun hanesan nepotizmu, ka fahe priviléjiu ho ema ne’ebé besik liu poder na’in.

Investimentu privadu bele lori benefísiu ba povu Timor-Leste, maibé karik ita nia jestaun fraku investimentu mós estraga ita no hasa’e dezigualdade. La’o Hamutuk apresia MECAE nia vontade atu lori asuntu ida ne’e ba konsultasaun públiku, no ami enkoraja sidadaun no organizasaun sosiedade sivíl atu partisipa iha prosesu bainhira Lei Investimentu Privadu tama liu Konsellu Ministru, Parlamentu no Gabinete Prezidénsia.

La’o Hamutuk nia submisaun kona-ba Polítika Investimentu no Lei Investimentu Privadu diskute tópiku seluk, inklui:
  • FDI iha nasaun seidauk dezenvolvidu: vantajen no dezvantajen
  • Oinsá mak Timor-Leste bele hetan benefísiu husi investimentu estranjeiru?
  • Obrigasaun tuir Konstituisaun no tratadu internasionál
  • Investidór tenke tuir lei hanesan ema hotu-hotu
  • Aranjamentu espesiál no mekanizmu ba rezolusaun dispute
  • Polítika investimentu haluha traballadór informal sira
  • Lei Investimentu la bele loke dalan ba korrupsaun

1 comment:

  1. Hau pesoalmente apresia ho argumentu hosi lao hamutuk nian kona ba politika investimentu nebe mak estadu Timor halo dadauk no hau konkorda katak investimentu privadu neé laos meta ka objetivu maibeé meius (dalan) ida atu bele desenvolve ekonomia rai laran.

    Ita kuandu koalia investimentu née iha oin 2 deit: ida mak investimentu publiku (kuandu estadu mak tau osan tomak) ida mak investimentu privadu (ema privadu mak tau osan). Tuir hau nia observasaun, iha Timor investimentu publik mak sei domina hela, katak ekonomia nebe mak lao dadaun estadu mak sai motor, no setor privadu kuase ita la hare (maibe ita la nega investimentu avo jape, patraun auto timor no patraun buger king)-sira neé mak hau konsidera investimentu privadu, tanba sira fakar sira osan rasik hosi bolsu.

    Agora se ita kolia kona ba investimentu estrangeiru, neé katak ita kolia kona ba ema privadu sira hosi rai liur mak atu mai investe iha ita nia rain. Ba hau nia hare, sempre diak kuandu governu iha hanoin ka politika atu dada investimentu estranjeiru. Maibe, politika atu dada investimentu neé tenke kria kriteriu nebeé rigorosu, disiplina, fo vantagem ba governu, no timor oan sira.

    Hau nia observasaun kona ba lei investimentu privadu nebe mak vigora hela, fo ona vantagem atu dada investimentu rai liur nian, exemplu ida investidor ida sei livre hosi impostu ba selu rai ka aluga rai toó tinan 10 depende ba nia atu investe iha zona ida nebe, no sira atu hatama sasan iha portu/pelabuhan mos sei la selu impostu alfandega. Ida neé hanesan kondisaun nebe mak tuir hau nia hare atu bele dada investimentu mai rai laran. Maibeé realmente ita lahare investiementu boot ida (so foin dadauk neé mak HEINEKEN mak mai). Pegunta mak neé los ona kalae politika investiementu neé? Governu keta dukur para ema estrajeru mai bosok ita, bele akontese governu emiti tiha sertifikadu invetimentu ba sira mas sira lori ba faan fali no nunka mais atu investe iha ita nia rain (exemplo kiik ida, ex-edifisu finansa indonesia nian iha kaikoli, halo lansamentu fatuk dalahulu iha tina hiras liu ba maibe too agora ita lahare investimentu ida mak iha).

    Ita husu tok ba governu sertifikadu investimentu hira mak governu fo ona ba ema estrageiru??no tamba sa mak desempregadu iha timor sae ba bebeik?? governu iha estatistik ruma kona nomor desempregadu iha timor?? ita hare deit ba ita nia eskola no universitaria sira nebe mak kada tinan wisuda sira nee hetan hotu ona empregu???

    Hau nia hanoin kuandu kria politik investimentu toma konsiderasaun ba kestaun sira neé, katak investimentu privadu neé hanesan mos motor ida ba kresimentu ekonomia, hamenus desempregu, halakon kiak no aumenta transferensia matenek.Agora kabe ba governu mak atu defini didiak kriteriu sira nebe mak bele fo vatangem ba ita nia rai.

    ReplyDelete